Kokkuvõtteks

Kaarel:

Kõige alguses jagasime ülesanded ära. Need jagunesid: Mina pidin tegema programmeerimise osa ja Aksel pidi kirjutama blogi ja aitama mind kujundamisel. Meil oli hästi tähtis teha enda asjad kindlaks tähtajaks ära, muidu ei saanud teine edasi teha. Seda viimast õnneks ei juhtunud. Kui me Akseliga otsisime Kõige-Kõigesid, siis saime teada palju huvitavaid Eestimaa kohta ja kohtasid millest kumbki enne mitte midagi ei teadnud. Kui ma katsetasin programmi tuli ikka vahel vigu sisse ja ma õppisin neid parandama. Mida ma õppisin? Ma õppisin koostööd tegema, kokkulepetest kinni pidama, mitmeid huvitavaid Eesti paiku ning kindlasti vigade parandamist.

Aksel:

Mulle meeldis seda kaarti kokku panna. Eriti lahe oli punktide lisamine.

Ma õppisin sellest asjast nii mõndagi näiteks ekraani salvestamist Screen Recorderiga. Sain teada uusi ja huvitavaid kohti Eestimaal. Järgmisel aastal on plaan kõik kohad läbi käia. Õppisin ka meeskonnatöö tegemist. See oli üks tähtsamaid asju kuna me ei saanud väga tihti Kaarliga kokku. Äpiga võib täitsa rahule jääda ja loodan, et see meeldib paljudele.

Tutvustav video

Nagu lubatud tegime ühe video, mis tutvustab meie mobiiliäpi võimalusi.

Saigi valmis

Android

Lae alla

NB! Mobiiliäpp on testitud Androidi versioonidega 4+.

Uus katse

See on siis meie uus aluskaart, millest proovime mobiiliäppi vormida...

 

Väliselt see eelmise kaardiga küll ei erine, kuid vähemalt saab sellele mobiiliga ligi. Loodetavasti kõik nüüd õnnestub!

Otsustavad hetked

Kaarlil sai programm valmis ning nüüd tuleb seda testida. Tekkiski probleem, mida alguses ei osanud ette näha. Esimeses versioonis olid meil lingid kantud Google vaikimisi kaardile. Hiljem pidime aluskaardi lihtsalt ära vahetama. Nüüd selgus, et seda aluskaarti, mis ma Google konto all tegin, pole võimalik mobiiliseadmetes kuvada. Praegusel juhul on kõik punktid nähavad google tavakaardil, kus meie väljavalitud punkte ning infot üldse näha ei ole.

Uus lahendus

Kaardirakenduse valmis tegemiseks tuleb meil konto ära registreerida ka Google arenduskeskkonnas. Selleks läheb vaja krediitkaarti. Hea uudis on see, et keskkonnas saab iga alustaja 60 päeva proovimist ning 300$ krediiti. Sisuliselt on tegemist väga võimsa arenduskeskkonnaga, kuhu võib üles panna virtuaalservereid ning arenduskeskkondi. Nüüd tulebki välja selgitada, mida meil täpsemalt vaja läheb. Esmapilgul Google Mapsi API-ide rohkus on ehmatav. Selle töö jätame lahkesti juhendajale. :)

Tuli välja, et võimalusi kaardi tegemiseks on väga palju. Praeguseks valisime välja fusion tabeli variandi.

Mis „loom“ see Fusion tabel on?

Google on välja töötanud uue andmete kuvamise viisi, kus üheks andmeväljaks saab panna laius- ning pikkuskraadid. See annab andmetele hoopis uue kvaliteedi. Fusion tabeli abil on nüüd palju paremini kuvatav näiteks informatsioon seenemetsade kohta. Lisaks seeneliigi kirjeldusele on võimalik väga täpselt kuvada seenemetsade asukohti. Sellest hoolimata ma enda häid seenekohti teistele ei reeda J.

Kõigest lähemalt

Esimene proov

Esimene proov Fusioniga saigi tehtud. Mida tuleks kindlasti muuta on infoakna suurus. Vaikimisi on see liialt liistakas, kus midagi üles ei leia. Lisaks on üleslaetult ka liialt väike. Infoteksti kujunduse css sai natuke isa abil tuunitud. Nüüd on asi hoopis parem. Leidsin veel koha, kus saab asukoha markeri kuju muuta.

Vaikimisi infoakna kujutis

Kui programmisiseselt jääb väheks, on veel võimalus valida ca 200 ikooni vahel.

Põhimõtteliselt on võimalik kõikidele geograafilistele punktidele erinevad ikoonid panna. Nii kirjuks me oma kaarti kindlasti tegema ei hakka. Kategooriaid on meil kolm, siis äkki eraldame nendele erinevad ikoonid. Selleks tuleb fusion tabelile üks infotabel veel juurde teha. 

Äpist video tegemine

Äpi tutvustuse oleme õpimappi küll ilusti kirja pannud, kuid väga head ettekujutust see ikkagi ei anna. Vaja oleks midagi rohkemat... 

Äpp ise annaks muidugi kõige parema ettekujutuse, kuid arvame, et seda ei hakata niisama lihtsalt enda telefonidesse paigaldama. Väike videoklipp aitaks kindlasti äpi tutvustusele palju kaasa. Minu ülesanne oligi leida telefonile ekraanisalvestusprogramm. Lisaks sellele tuli mul läbi katsetada erinevad võimalused, et tehtav video võimalikult professionaalne jääks. Videole ei tohi jääda kõrvalisi programme. Youtube on palju õppevideosid, kus arvutiekraan on täis asjasse mitte puutuvaid programme. Tuleb mõelda, mis asendis ma telefoni käes hoian? Salvestamise ajal telefoniasendi muutmine on kohe näha. Valisin ekraanisalvestusprogrammiks REC (Screen Recorder) 

Ekraanisalvestusele on võimalik lisada ka enda hääl. Hääle asemele paneme muusika. Isal pidi midagi sobivat olemas olema. Nüüd jääb vaid programmi valmimist oodata!

Kaarlil sai programm valmis ning nüüd tuleb seda testida. Tekkiski probleem, mida alguses ei osanud ette näha. Esimeses versioonis olid meil lingid kantud Google vaikimisi kaardile. Hiljem pidime aluskaardi lihtsalt ära vahetama. Nüüd selgus, et seda aluskaarti, mis ma Google konto all tegin, pole võimalik mobiiliseadmetes kuvada. Praegusel juhul on kõik punktid nähtavad google tavakaardil, kus meie väljavalitud punkte ning infot üldse näha ei ole.

Punktide sisestamine

Et kaardirakendust tegema hakata, tuli meil geograafilised punktid üles märkida. Kohtasime kahesugust koordinaatide esitlusviisi. Näiteks Ehalkivi koordinaate võib esitada kahte moodi: 59°32'59''N 26°35'15''E  või 59.549722, 26.587500. Mõlemad annavad sama tulemuse välja. Nagu näha, ei piisa ainult kraadide, minutite ja sekundite eemaldamisest, sest iga kraad on 360 kraadisel ringil jagatud 60 minutiks ja iga minut 60 sekundiks. Teised punktid on teisendatud juba kümnendsüsteemi. Kümendsüsteemi teisendatud koordinaadid sobisid meile paremini. Nende teisendamiseks kasutasime sellist lehekülge.

Avastasime veel, et kõik geograafilised punktid ei lange täpselt kokku. Nimelt on Google aluskaardil osade objektide koordinaadid juba sisse kantud. Meie hangitud koordinaadid nendega täpselt ei ühti. Näiteks Ehalkivi erinevus on umbes 10 meetrit. Meil tekkis küsimus, kummad koordinaadid siis ikkagi õiged on. Võimalik, et Ehalkivi koordinaat on võetud kivi kõrval seistes, mitte peal olles ning sellest see vahe tekkinud on. 

Aasta viimased päevad

Koolivaheaeg on kulgenud väga asjalikult. Saime üle pika aja kokku ning otsustasime äpi lõpuni valmis teha. Kooliajal on meil järjest raskem ühiseid aegu leida.  Panime paberile ka äpi struktuuri ehk millised on skriinid ning kuidas hakkab nuppude paigutus olema. Momendil on valikus  17 geograafilist punkti, mida soovime kaardile kuvada. Otsustasime, et teeme äpile väikese alajaotuse, et „kõige-kõigesid“ parem üles leida oleks. Need on järgmised: äärepunktid, loodusobjektid ning ehitised.  Nimekirja kanname ListPickerite  abil.

Tegime koos väikese demo, kus proovisime enda asukohta kaardile kuvada. See töötab GPS abil. Teine võimalus on ka, kuid selleks tuleb kasutada Google kontot. GPS tundus meile parem variant, sest kõigil ei pruugi Google kontot üldse olla ning privaatsuse mõttes tundus esimene lahendus meile parem. Alguses äppi tööle pannes tundus, et GPS ei taha toimida. Kui me maja koordinaadid ära salvestasime siis programm leidis õige maja üles küll.  Seoses sellegega tekkis ka väike kahtlus, et äkki ta ikkagi ei tööta, sest maja andmed jäid sisse. Järgmine päev sai seda programmijuppi veel katsetatud Tartu teises otsas, kus tänava salvestused ei seganud. Kahtlused olid asjatud.

Äpi jälgitavus

Isa rääkis veel ühest võimalusest, kuidas me äpi linkide vajutamist kontrollida saame. Heal juhul saame ainult aimu, kui palju on programmi tõmmatud. Vähem oluline pole ka teada, kui palju meie geograafilistel punktide käidud on. Selleks on vaja registreerida igale punktile oma lühilink, mis tuleb pika avaliku aadressiga ära siduda. Lühikese aadressi klikkimine on meile nähtav ning selliselt saamegi enda geograafiliste punktide üle arvestust pidada. Selleks hakkame kasutame Google URL Shortenere

Valik sai selline

Sellel kaardil on näha meie nägemust Eestimaa kõige-kõigedest. Lahe, asi hakkab ilmet võtma.

Kujundusest

Pidasin oma isaga nõu, milliseid ikoone ja nuppe uues äpis kasutada võiks. Ilusad ja asjakohased nupud annavad tarkvara üldmuljele palju juurde. Kui suured peaksid ikoonid mobiilis olema? Mobiilides kasutatakse tavaliselt ruudukujulisi ikoone, suuruseks kas 64 või 72 px.  Praegused nupud on sellised:

Tagasi nupp.

Otsingu nupp.

Avalehele minemise (kodu) nupp.

Logost

Mõtlesin ka Karaxi logo peale. Alguses proovisin teha logo Paintis, aga seal ei saanud valmistehtud pildi suurust reguleerida. Siis soovitas mu isa logo tegemiseks Pixlr programmi. Seda pole vaja arvutisse installeerida ning saab ükskõik millisest arvutist kohe kasutama hakata. Kujundusprogrammid on eelkõige mõeldud olukordadeks, kui algmaterjal on olemas ja seda on vaja muuta. Karaxi logol mingit põhja pole, GIMP 2 või Pixlr võimalustest jääb sellisel juhul väheseks. Proovisin neid mõlemaid, kuid sujuvat kaarjoont polnud nendes võimalik teha. Mis mul muud üle jäi,  kui pöördusin vana hea Painti juurde tagasi.

Ekraaniresolutsioon

Mobiiltelefonid on aastatega väga palju muutunud. Nad on muutunud suuremaks ning resolutsioon tihedamaks. Tutvusin kõige populaarsemate ekraani resolutsioonidega https://deviceatlas.com/blog/most-popular-smartphone-screen-resolutions-2015. Riikidena on see nii erinev, et seda ei saa meie äpile aluseks võtta. Kuna Kaarel tegeleb eelkõige äpi programmeerimisega otsustasime võtta aluseks just ekraaniresolutsiooni 480 X 800px.

Keskkonna valimine ja tööde jaotus

Laupäeval, 31.oktoobril toimus meie meeskonna esimene tõsisem koosolek, kus arutasime, millises keskkonnas äpp valmima hakkab. Võimalusi oli palju. Isa rääkis, et internetis on mitmeid keskkondi, kus on võimalik erinevaid äppe teha. Mõni on ka selline, kus programmeerimisoskust pole vajagi ehk äpp valmib paari klikiga. Üheks selliseks on Appypie. Alustasimegi selle proovimisega, sest mida lihtsamalt oma töö valmis saame seda parem. Tõepoolest blokkide valimisega on võimalik seal ühtteist teha. Probleemiks sai see, et tasuta variandis polnud võimalik programmi hiljem muuta. Et me polnud päris kindlad, et ka tasuline versioon meie vajadusi rahuldab, siis jäime juba eelmisest aastast tuttava programmi Mit App Inventor peale. See on tasuta ning meile tuttav. Eelmisest aastast oli meil meeles, et Mit App Inventoris ei saa kahekesi korraga programmeerida, mistõttu tegime tööde jaotuse. Kuna Kaarel käib programmeerimise ringis, siis Kaarel töötab programmi alal. Mina (Aksel) tegelen blogi ja kujundusega. Ühesõnaga edastan Kaarlile vajalikku infot, kirjutan blogi ja töötan kujunduse kallal.